Piirkonnad ja linnad vajavad struktureeritumat toetust saatjata alaealiste rändajate kaitsmiseks

Kanaari saartest on saanud üks aktiivsemaid rändeteid ELi. Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed kohtusid 7.–8. juulil Santa Cruz de Tenerifel, et tutvuda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parimate tavadega ning arutada, kuidas EL ja riikide valitsused saaksid pakkuda suuremat toetust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel sageli puuduvad vahendid suurenevate rändevoogudega toimetulekuks. Liikmed külastasid ka kahte alaealiste rändajate vastuvõtukeskust Santa Cruzis, arutasid arvamusi tagasisaatmise ja sisejulgeoleku strateegia kohta ning võtsid CIVEXi komisjoni esmaspäeval toimuval väljasõidukoosolekul vastu arvamuse eelnõu ELi ja Šveitsi suhete kohta. 

Kohtumisele järgnes teisipäeval konverents, mis oli pühendatud saatjata alaealiste rändajate vastuvõtmisele ja võimaluste pakkumisele päritoluriikides. See andis võimaluse tutvustada Kanaari saarte piirkondlike haldusasutuste jõupingutusi saatjata alaealiste rändajate majutamisel ja nende isikliku arengu toetamisel. Lisaks põhivajaduste täitmisele on Kanaari saarte hooldussüsteemi eesmärk edendada alaealiste heaolu ja sotsiaalset integratsiooni, pakkudes igale rändajale kohandatud individuaalsete hariduskavade kaudu spetsiaalseid tugiteenuseid, sealhulgas psühholoogilist abi, kultuurivahendust ja keeleõpet. Hiljutises CIVEXi komisjoni tellitud uuringus uuriti valdkonna parimaid tavasid neljas piirkonnas, sealhulgas Kanaari saartel.

Aruteludes rõhutati siiski, et rahastamise ja ressursside puudumine on jätkuvalt peamine probleem piirkondade ja linnade jaoks kogu ELis. Kanaari saartel suurenesid kulutused erakorralistele vastuvõturajatistele 54,8 miljonilt eurolt 2022. aastal 143,6 miljoni euroni 2024. aastal. See rahaline surve suunab ressursid kõrvale olulistelt avalikelt teenustelt, nagu tervishoid ja haridus, ning võib süvendada ksenofoobiat. 

Uuringu soovituste põhjal rõhutasid sõnavõtjad, et riiklikud ametiasutused peaksid pakkuma rohkem tehnilist tuge ELi fondide toimimise, nende nõuete ning kohaldamis- ja rakendamisprotsesside kohta, mis ei ole alati lihtsad. Lisaks hädaabifondidele vajavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused struktuurivahendeid, et tegutseda pikaajaliselt ja parandada valmisolekut ootamatute rändevoogude saabumiseks. Kohalikud ja piirkondlikud juhid tuletasid meelde, et neid küsimusi tuleks käsitleda ELi järgmises mitmeaastases eelarves. 

Konverentsi teises osas keskenduti poliitikale ja strateegiatele, mille eesmärk on luua detsentraliseeritud arengukoostöö algatuste kaudu päritoluriikides jätkusuutlikke võimalusi, tegeleda rände algpõhjustega, vähendada rändesurvet ja hõlbustada tagasisaatmist. 

CIVEXi komisjoni esimene aseesimees Las Palmase linnapea Carolina Darias San Sebastian (ES/PES) ütles: „CIVEXi komisjoni koosolek Kanaari saartel on komisjoni liikmetele oluline võimalus mõista kõigepealt, kui keeruline on võtta Kanaari saartel vastu saatjata alaealistest rändajatest alaealisi, mis on silmatorkav näide selle probleemi ulatusest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on reageerimisel eesliinil, kuid nad vajavad tõhusaks tegutsemiseks piisavalt ressursse ja andmeid.“ 

Kanaari saarte valitsuse esimees Fernando Clavijo Batlle (ES/Renew Europe) ütles: „Kanaari saared ei suuda rändeolukorraga üksi toime tulla mitte ainult seetõttu, et meie ressursid on väga piiratud, vaid ka seetõttu, et tegemist on Euroopa probleemiga: Me oleme Lõuna-Euroopa lõunapiir. On oluline, et ELi rändepoliitikas tehtaks vahet alaealiste ja täiskasvanute vahel, sest nende olukorda tuleb käsitleda erinevalt.“ 

Esmaspäeval toimunud CIVEXi komisjoni koosolekul arutasid liikmed ettepanekut luua ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. Arvamuste vahetuses Hesseni liidumaa Euroopa ja rahvusvaheliste suhete riigisekretäri pearaportööri Karin Mülleriga (DE/EPP) rõhutasid CIVEXi komisjoni liikmed mitmeid kohaliku tasandi muresid. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Taani taotletud arvamus võetakse vastu järgmisel täiskogu istungjärgul oktoobris.

ELi ja Šveitsi suhted 

7. juulil võtsid CIVEXi komisjoni liikmed vastu arvamuse eelnõu „ELi ja Šveitsi suhete territoriaalse mõõtme tugevdamine“, mida juhib Morazzone’i kohaliku omavalitsuse liige Matteo Luigi Bianchi (IT/ECR). Šveitsi ELi esinduse juht Rita Adam viitas oma sõnavõtus uuele lepingute paketile, mille eesmärk on tugevdada ELi ja Šveitsi suhteid, sealhulgas piiriülest koostööd kümne Interregi programmi kaudu, milles Šveits praegu osaleb. Arvamuse ettevalmistamisel kohtus Bianchi mitmel korral Šveitsi kantonite esindajatega ja Šveitsi esindusega Euroopa Liidu juures.

Raportöör Bianchi ütles: „Selle arvamusega soovime tugevdada koostööd ELi ja Šveitsi vahel, suurendades Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Šveitsi kantonite kui mitmetasandilise valitsemise peamiste partnerite rolli. Oluline on teha Šveitsiga koostööd paljude ühiste huvide nimel, nagu liikuvus, taristu ja Schengeni ala haldamine, austades täielikult Šveitsi föderalismi ja aktiivset subsidiaarsust. Tugevamad sidemed Šveitsiga tähendavad kodanikele lähemal oleva konkurentsivõimelisema ja sidusama Euroopa ülesehitamist.“ 

Liikmed arutasid ka järgmist arvamust teemal „Kohalikud ja piirkondlikud perspektiivid ProtectEU Euroopa sisejulgeoleku strateegia rakendamisel“, mida juhib Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu liige Anne Rudisuhli (FR/Renew Europe). 

Lisateave:

Fotod koosolekust ja konverentsist 

Vaata koosolekut uuesti

Euroopa Liidu Varjupaigaameti andmetel taotles 2024. aastal ELis kaitset üle miljoni esmakordse varjupaigataotleja ning 47 000 uue saabunuga kujunes Kanaari saartest aasta lõpus kõige aktiivsem rändetee ELi. Lääne- ja Põhja-Aafrika rannikult saarestikku jõudnud inimeste hulgas on olnud märkimisväärne protsent saatjata lapsi ja noorukeid. 2024. aastal elas saartel hinnanguliselt 5 182 saatjata alaealist rändajat.  

Komitee uuring „Kohalike omavalitsuste roll saatjata rändajate ja pagulaste kaitsmisel ja integreerimisel: parimad tavad ja probleemid on näited sellest, kuidas erinevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused töötavad saatjata rändajatest ja pagulastest alaealiste kaitsmise ja integreerimise nimel. Uuringus uuritud linnad ja piirkonnad on Kanaari saared Hispaanias, Bouches-du-Rhône'i departemang Prantsusmaal, Ateena linn Kreekas ja Łódźi linn Poolas. 

Komitee on esitanud kaks arvamust ELi rände- ja varjupaigaleppe kohta. Mõlemas arvamuses rõhutab komitee vajadust rakendada pakti viisil, mis kaitseb alaealiste kui haavatavate inimeste vajadusi. Komitee on vastu võtnud ka arvamuse lapsrändajate kaitse kohta, milles rõhutatakse vajadust lapse parimate huvide põhimõtte järele, et suunata lapsi puudutavaid otsuseid ja meetmeid, ning rõhutatakse, et alaealiste sisserändajate hea vastuvõtmine ja integreerimine on pikaajaline investeering heaolusse, demokraatiasse ja inimõigustesse. 

Kontaktisik: 

Lauri Ouvinen
Tel: +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu