9. oktoobril 2023 avaldas Euroopa Regioonide Komitee ELi aastaaruande piirkondade ja linnade olukorra kohta. Selles antakse ülevaade kõige pakilisematest probleemidest, millega piirkonnad ja linnad kõikjal Euroopas silmitsi seisavad, ning tutvustatakse kohapealseid lahendusi, et suunata ELi poliitilisi otsuseid.
Aastaaruandes selgitatakse, kuidas piirkonnad ja linnad tegelevad selliste kriisidega nagu kliimakatastroofid või Venemaa sõda Ukraina vastu. Selles on näidatud, kuidas piirkonnad ja linnad aitavad rohe- ja digipöördega kaasa meie ühiskonna pikaajalisele ümberkujundamisele, tugevdades samal ajal ühtekuuluvust.
Kohalik ja piirkondlik arusaam Euroopast
Aastaaruanne tugineb nii Euroopa Regioonide Komitee tellitud algupärastele uuringutele kui ka akadeemilistele uuringutele, teiste ELi institutsioonide panusele ja avalikest allikatest pärit dokumentidele. Selles esitatakse fakte ja andmeid poliitikakujundajatele ja asjaomastele sidusrühmadele. Peamised järeldused ja soovitused kajastusid Euroopa linnade ja piirkondade olukorda käsitlevas iga-aastases kõnes, mille esitas Euroopa Regioonide Komitee president Vasco Alves Cordeiro täiskogu istungjärgul 9. oktoobril 2023.
Käesoleva aasta aruandes keskendutakse kõige pakilisematele probleemidele, millega ELi piirkonnad ja linnad silmitsi seisavad. Selles pakutakse kohapealseid ideid ja lahendusi probleemidele, mis hõlmavad hädaolukordi ja kriise, nagu kliimakatastroofid, Venemaa sõda Ukraina vastu või energianappus, ning pikaajalist üleminekut rohe- ja digipöörde kaudu, tugevdades samal ajal ühtekuuluvust.
Aruanne on tulevikku vaatav ja annab tulevikusuuniseid Euroopa Parlamendi valimisi ja ELi institutsioonide järgmist ametiaega silmas pidades.
Aruanne sisaldab ka komitee kohalikku ja piirkondlikku baromeetrit, mis tutvustab kogu Euroopast valitud esindajate seisukohti, mida uuritakse koostöös IPSOSiga.
Kohalik ja piirkondlik baromeeter
Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on rohkem kui miljon riigi tasandist madalamal tasandil valitud poliitikut. Need kohalikud poliitikud esindavad väga erinevaid valimisringkondi eri valitsustasanditel, sealhulgas liidumaad, piirkonnad, provintsid, maakonnad, ringkonnad ja muud omavalitsusüksused. Eurobaromeetri kiiruuring loob ELi kohalikele poliitikutele olulise platvormi, et jagada oma seisukohti Euroopa probleemide ja prioriteetide kohta.
Vastustest selgub, mida kohalikud poliitikud ELi tasandil esmatähtsaks peavad, kui teadlikud nad on kogu ELi hõlmavatest algatustest ja ELi rahastamisvõimalustest, mida nad arvavad Euroopa tulevikust ning kuidas nad reageerivad Ukraina sõja põhjustatud hädaolukorrale.
Peamised järeldused
- 50 % kohalikest poliitikutest ütles, et nende kohalik või piirkondlik omavalitsus rajab vastuvõtukeskusi ja pakub pagulastele eluaset, 33 % vastanutest teatas, et nad tagavad pagulastele juurdepääsu sotsiaalhoolekandele ja arstiabile.
- Enam kui neli vastajat kümnest (45 %) leidis, et piirkonnad ja linnad saavad aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele, kaasates ELi piirkonnad ja linnad Ukraina ülesehitamist käsitlevasse laiemasse Euroopa kavasse. Ligikaudu kolm vastajat kümnest pidas kõige tõhusamaks rahalise ja materiaalse toetuse pakkumist (31 %), mestimisprogramme, et tugevdada tehnilist ja institutsioonilist suutlikkust, parimate tavade vahetamist (30 %) ning hea valitsemistava edendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil (27 %).
- Mis puudutab teadlikkust ELi rahalistest vahenditest (ühtekuuluvuspoliitika raames), siis umbes veerand vastanutest (23 %) märkis, et nad on teadlikud ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest, mida nende linn või piirkond on viimase kahe aasta jooksul saanud, ja nad on olnud sellesse rahastamisse kaasatud. Seevastu 36 % vastanutest väitis, et nad on küll teadlikud, kuid pole olnud sellesse kaasatud, ning 33 % vastas, et nad ei ole teadlikud ega ole ka kaasatud sellesse. See näitaja ulatus 2 %-st Horvaatias kuni 71 %-ni Taanis.
- Kui küsiti ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtuse kohta võrreldes muude (riiklike või piirkondlike) rahastamisvoogudega, märkis üle poole vastanutest (53 %), et selliste fondidega toetatakse teatavat liiki projekte. Veerand vastanutest (25 %) märkis, et sellised vahendid annavad lisaväärtust piiriüleses koostöös teiste linnade ja piirkondadega.
- Enamik vastanutest (62 %) teatas, et nende linn või piirkond on Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis võtnud meetmeid energiatarbimise vähendamiseks. Neli vastajat kümnest (40 %) ütles, et nende linn või piirkond on võtnud meetmeid looduskaitse ja linnaruumi haljastamise (nt puude istutamine) edendamiseks, ning mõnevõrra väiksem osa (37 %) mainis meetmeid jäätmete ja nende keskkonnamõju vähendamiseks.
- Suur enamik vastanutest (91 %) nõustus täielikult või kaldus selle poole, et piirkondadel ja linnadel peaks olema suurem mõju ELi poliitika kujundamisel ja arutelus Euroopa Liidu tuleviku üle.
- Kui küsiti, millistes ELi poliitikakujundamise valdkondades peaks piirkondadel ja linnadel olema suurem sõnaõigus, märkisid umbes pooled vastanutest „tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad“ (52 %), „haridus, kultuur, noored ja sport“ (51 %) ning „kliimakriis ja keskkond“ (51 %).
Küsitluse „ELi kohalikud poliitikud ja Euroopa tulevik“ korraldas IPSOS. Ajavahemikus 25. juulist 11. septembrini 2023 viidi ELi kohalike ja piirkondlike poliitikutega läbi 2907 intervjuud.
