Intervjuu Euroopa Piirialade Ühenduse (AEBR) presidendi Joris Begevoordiga

Kas võiksite Euroopa piirialasid esindava ühenduse AEBR esimehena selgitada nende territooriumide tugevaimaid külgi ja nende peamisi muresid?

Piirialad on Euroopa integratsioonis esirinnas ning peaksid saama kasu ühtsest turust ja liikumisvabadusest. Siiski seisavad nad silmitsi tohutute probleemidega, mis tulenevad paljudest asümmeetriatest, erinevustest ja lünkadest, millega tuleb veel tegeleda. Seda on näidanud b-lahendused, algatus, mida AEBR rakendab Euroopa Komisjoni nimel, et teha kindlaks piiriülesed takistused ja pakkuda välja võimalikke lahendusi; ning BRIDGEforEU vahendi nõuetekohane rakendamine, mis peaks aitama kõrvaldada piiriülest koostööd takistavad takistused. Lisaks kasutatakse neid territooriume mitmesuguste probleemide lahendamiseks: ülemaailmsed probleemid, nagu kliimamuutused ja praegune nn maailmahäire, Euroopa probleemid, nagu demograafilised muutused ja energiasõltuvus, ning konkreetsed probleemid, nagu rahvastikukadu, teenuste ja taristu puudumine. Piiriülene koostöö toob selget kasu seal elavatele kodanikele, nende riikidele ja ELile. Tihedam koostöö eri talituste vahel süvendab integratsiooni ja tooks tõenäoliselt kaasa suurema tõhususe.

Kaks kuud tagasi võttis Euroopa Komisjon vastu ELi strateegia Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate idapoolsete piirkondade toetamiseks. Milline on teie hinnang?

Oleme olnud väga mures mitte ainult alates Venemaa agressioonist Ukraina vastu 2022. aastal, vaid ka alates Krimmi sissetungist 2014. aastal. See, mis oli keeruline piir dünaamilise turistide voo, kaubanduse ja koostööga, on nüüd muutunud suletud piiriks. Mõjutatud piirialad käivitasid Euroopa institutsioone hõlmava aruteluprotsessi juba 2022. aasta suvel, kui Lõuna-Karjala piirkondliku majori Satu Sikaneni algatusel toimus kohtumine Lappeenrantas (Soome). Selle tulemusena on kõigi tasandite algatuste laines analüüsitud olukorda ja tulevikuperspektiive, sealhulgas ESPONi projekti CHANEBO, mille raames on saadud uusi territoriaalseid tõendeid arengusuundade võimaliku ümberorienteerimise kohta. Meie arvates käsitleb EL kõige olulisemaid aspekte, sealhulgas alternatiive nende territooriumide arendamiseks. Tervitame soojalt ELi teatist idapoolsete piirialade kohta ning praeguse finantsraamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika vahekokkuvõttes tehtud finantsotsuseid, eelkõige üksikasjalikku analüüsi ja terviklikku meetmete kogumit nende territooriumide toetamiseks julgeoleku, investeeringute, kohalike tugevate külgede, ühenduvuse ja inimeste osas.

Kuidas peaks reformitud ühtekuuluvuspoliitika edendama piiriülest koostööd piirkondade vahel pärast 2027. aastat?

Reformitud ühtekuuluvuspoliitika peaks hõlbustama piirkondade jätkusuutlikku reageerimist paljudele kriisidele, millega me praegu silmitsi seisame, isegi kui piiriüleseks koostööks kättesaadavad vahendid on piiratud. Siiski oleme täheldanud suuremat teadlikkust piiriülesest reaalsusest väljaspool Interregi, kusjuures piiriüleseid küsimusi käsitletakse nüüd rohkem peavoolupoliitikas. Kui see väljendub tõhusalt avalike teenuste osutamises üle riigipiiride, liigume tõenäoliselt õiges suunas. Endiselt esineb uskumatuid probleeme, nagu diplomite ja oskuste puudulik tunnustamine ELis, topeltmaksustamine ja ebakindlad sotsiaaltoetused piiriülestele töötajatele, lüngad piiriüleste taristutööde reguleerimises, teatavate teenuste osutamine ja juurdepääs taskukohasele energiale. Koostööst ei piisa. Meil on vaja, et piiriüleseid territooriume käsitletaks integratsioonijuhtumitena, kus kõik asjaomased sidusrühmad peaksid koordineerima jõupingutusi, et pakkuda kodanikele kõiki vajalikke teenuseid ja muuta need territooriumid atraktiivseteks elu- ja investeerimiskohtadeks.

Millised on Teie peamised mureküsimused seoses ELi pikaajalise eelarvega aastateks 2028–2034?

Vaatamata prioriteetide üldisele muutumisele oleme üsna rahul Euroopa Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) jaoks eraldatud vahendite summaga. Selle ülesehitust võib aga negatiivselt mõjutada Interregi integreerimine riiklikesse kavadesse. Praegu viitab kõik sellele, et järgmine Interreg on rahastamise, ülesehituse, haldamise ja juhtimise poolest väga sarnane praegusega.

Jälgime arutelusid ELi struktuurifondide muutuvate mudelite, kaitsekeskme ja selle mõju üle piirialadele. Siiski usume, et Euroopa kaitse tugevdamine ei seisne mitte ainult sõdurite ja relvade lähetamises, vaid ka territoriaalse vastupanuvõime suurendamises. Piirialade jaoks annab see võimaluse parandada taristut ja ühenduvust ning luua uusi majanduslikke võimalusi. Me tervitame kõiki jõupingutusi, et olla vähem sõltuv välistest osalejatest, olgu siis tegemist kaitse, tipptasemel tehnoloogia, toiduga kindlustatuse või rahvatervisega, sest see võib tähendada ainult suuremat Euroopat ja suuremat ühtekuuluvust. Seetõttu oleme oma tuleviku suhtes optimistid, sest kui piirialad on Euroopa integratsiooni eesliinil, saame tugevamast EList tohutult kasu ja muutume atraktiivsemateks piirkondadeks, kus elada ja töötada.

[Intervjuu avaldati #CohesionAlliance’i uudiskirja 16. väljaandes]