Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on rände, sisejulgeoleku ja diplomaatia valdkonnas strateegiline roll

Euroopa Regioonide Komitee arvamuste eelnõudes väljendatakse muret kavandatud eelarvereformide mõju pärast.

24. märtsil kiitis kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon (CIVEX) heaks arvamused rände, varjupaiga ja integratsiooni, sisejulgeoleku ja Euroopa rolli kohta ülemaailmsetes küsimustes. Kõik kolm arvamust esitatakse nüüd vastuvõtmiseks Euroopa Regioonide Komitee täiskogu juuli istungjärgul.

Igas arutelus rõhutati vajadust tunnustada ELi linnade ja piirkondade strateegilist ja praktilist panust ELi eelarve kavandatud reformides aastateks 2028–2034.

CIVEXi komisjon pidas ka esialgse arutelu Euroopa demokraatia kaitse raamistiku üle, pidades silmas selle vastuvõtmist komitee täiskogu istungjärgul oktoobris.

Koosoleku dokumendid ja koosoleku salvestis on kättesaadavad ürituse lehel.

Liidu toetus varjupaiga-, rände- ja integratsioonihaldusele 2028–2034

CIVEXi komisjoni liikmed võtsid pärast paljude muudatusettepanekute kaalumist vastu arvamuse liidu toetuse kohta varjupaiga-, rände- ja integratsioonihaldusele aastatel 2028–2034. Arvamus on koostatud pärast seda, kui 2024. aasta juunis jõustus rände- ja varjupaigalepe, millega kujundati ümber liidu varjupaiga- ja rändepoliitika, ning enne ELi pikaajalise eelarve kavandatud reforme, millega asendatakse paljud sihtotstarbelised temaatilised fondid, sealhulgas varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondid, ühtse Euroopa fondiga, mille riiklikke kavasid haldab iga ELi liikmesriik.

Arutelu käigus kritiseeriti tugevalt kavandatud reforme, kusjuures liikmed rõhutasid, et Euroopa ühine lähenemisviis rände haldamisele nõuab jätkuvalt tugevat kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust ning piisavat rahastamist. Arvamuses kutsutakse üles tagama riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud ja sisuline kaasamine nende kavandamisse, kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse.

Euroopa Parlamendi raportöör Ana Catarina Mendes (PT/S&D) ennustas keerulisi arutelusid parlamendis, kuid rõhutas, et tema enda kogemuste põhjal peab EL endise riikliku rändeministrina vältima olukorda, kus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ei anta rahaliste vahendite haldamisel ja jaotamisel võtmerolli.

Komitee raportöör, Zarasai vallavolikogu liige Arnoldas Abramavičius (LT/EPP) ütles: „Rännet ja varjupaika hallatakse lõppkokkuvõttes kohapeal, meie linnades, piirkondades ja kogukondades. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need, kes korraldavad vastuvõttu, toetavad integratsiooni, tagavad juurdepääsu eluasemele, haridusele, tervishoiule ja tööhõivele ning reageerivad surve suurenemise korral esimesena. Seepärast ei tohi järgmistes riiklikes reformikavades käsitleda rännet laiemates riiklikes kavades teisejärgulise küsimusena. Nad peavad tagama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele selge rolli planeerimises, juhtimises, järelevalves ja hindamises ning tagama prognoositava, piisava ja kättesaadava rahastamise. Kui Euroopa soovib, et pakt annaks tulemusi, peab ta varustama neid, kes seda kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendavad, ressursside, paindlikkuse ja suutlikkusega, et muuta ühised eesmärgid inimeste ja kogukondade jaoks tõelisteks tulemusteks.“

Määrus, millega luuakse ülemaailmne Euroopa

Komitee arvamuse eelnõus „ELi määrus, millega luuakse globaalne Euroopa – uus rahastamisvahend, mis ühendaks alates 2028. aastast vahendid, mida kasutatakse ELi vahendite suunamiseks naaberriikidesse, sealhulgas Ukrainasse, ja teistesse riikidesse kogu maailmas“ väidetakse, et mitmetasandiline valitsemine ja lokaliseerimine peavad kuuluma määruse juhtpõhimõtete hulka.

Arvamuses rõhutatakse, et EL peab tugevdama oma välistegevust geopoliitilise ebastabiilsuse ajal, ning rõhutatakse, et kavandatud eelarvet tuleb kaitsta kärbete eest. Arvamuses tuginetakse 2025. aasta detsembris vastu võetud komitee seisukohale ELi peamise väliskoostöö- ja investeerimisstrateegia „Global Gateway“ lokaliseerimise kohta ja lisatakse sellele rahastamisperspektiiv. Komitee väidab, et linnadest ja piirkondadest võivad saada strateegilised osalejad ELi välistegevuses, näiteks linnadevaheliste ning piirkondadevaheliste partnerluste kaudu.

Euroopa Parlamendi määruse kaasraportöör Robert Biedroń (PL/S&D) rõhutas oma veendumust, et ELi, sealhulgas selle piirkondade ja linnade jaoks on äärmiselt oluline teha tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike juhtidega kogu maailmas, eelkõige nn ebakindlates keskkondades, kus riikide valitsused on nõrgad.

Raportöör ja Zagrebi linnavolikogu liige Joško Klisović (HR/PES) ütles: „Globaalne Euroopa on poliitiline valik selle kohta, milliseks liiduks me tahame saada. Kui soovime, et see vahend oleks edukas, peab EL kohtlema kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui strateegilisi osalejaid: neid, kes on rände, kliimameetmete ja demokraatliku vastupanuvõime esirinnas. Meie välistegevus peab kindlalt tuginema inimõigustele. Usaldusväärne globaalne Euroopa on selline, mis on kaasav, väärtuspõhine ja põhineb meie territooriumidel.“

Liidu toetus sisejulgeolekule (2028–2034)

Komitee arvamuse eelnõus „Liidu toetus sisejulgeolekule (2028–2034)“väljendatakse heameelt ettepaneku üle suurendada Sisejulgeolekufondi rahastamist 34 miljardi euroni. Komitee hoiatab siiski, et tsentraliseeritud juhtimine ja ebamäärane partnerluskord võivad ELi prioriteedid tegelikust olukorrast lahutada, vähendades vahendi mõju ja legitiimsust, eelkõige piiriülestes ja suure riskiga piirkondades. Arvamuses väidetakse, et piirkondade ja linnade panust ennetamisse, varajasse avastamisse, kogukonna usalduse suurendamisse ja avaliku ruumi kaitsesse tuleb tunnustada strateegilisena, mitte lihtsalt projekti rakendamise küsimusena.

Raportöör Anne Rudisuhli (FR/Renew Europe), Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu liige, ütles: „Probleem seoses Euroopa Liidu toetusega sisejulgeolekule aastatel 2028–2034 ei ole üksnes eelarve, vaid ka institutsiooniline. Komisjon ja liikmesriigid peavad seda tunnistama: tulevase vahendi tõhususe tagab üksnes mitmetasandiline valitsemine, millesse on kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsesed kohustused turvalisuse, infrastruktuuri kaitse ja ennetamise valdkonnas ning neid ei saa hõlmata puhtalt riikliku lähenemisviisiga. See paneb mind meie arvates rõhutama meie olulist rolli ja nõudma täielikku kaasamist eraldatavate vahendite kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja mõju hindamisse.“

Euroopa demokraatia kaitse

Euroopa Liidu ettepanekud edendada usaldust, vastupanuvõimet ja valmisolekut demokraatlikes süsteemides, mida ühiselt tuntakse Euroopa demokraatiakilbi nime all, olid kesksel kohal esialgses arutelus komitee selleteemalise raportööri Stephen De Roniga (LU/Greens & Progressives), kes on Hesperange’i vallavolikogu liige.

Novembris esitles Euroopa Komisjon Euroopa demokraatiakilbi algatust, milles on esitatud meetmed, mille eesmärk on suurendada, kaitsta ja tugevdada demokraatiat ELis.

Raportöör De Ron ütles: "Euroopa demokraatia kaitsekilp peab seisma silmitsi karmi tõega: demokraatia nõrgeneb, kui institutsioonid ei suuda oma lubadusi täita. Tõeline kilp ei ole mitte ainult koordineerimine riiklikul tasandil, vaid demokraatia taaselustamine kohtades, kus inimesed tegelikult elavad: linnades, piirkondades, igapäevastes võitluses väärikuse ja esindatuse eest. Ilma selleta on oht, et me ei võta majanduslanguse ohjamiseks piisavalt vastupidavust.“

Hr De Ron kõneles Euroopa demokraatiakilbi teemal ka komitee noorte valitud poliitikute programmi talvekoolis, mis toimus paralleelselt CIVEXi komisjoni koosolekuga.