Piirkonnad ja linnad nõuavad, et Euroopa eelistaks julgeolekut tugevdavat kaitsestrateegiat

Euroopa piirkonnad ja linnad on tänaste julgeolekuprobleemide eesliinil, alates Ukraina sõja mõjust kuni surveni välispiiridele ja hübriidohtudele, muutes kohaliku vastupanuvõime ja valmisoleku olulisemaks kui kunagi varem. Sellega seoses pidasid Euroopa Regioonide Komitee liikmed 15. oktoobri täiskogu istungjärgul arutelu ja võtsid vastu arvamuse „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, milles esitati selged nõudmised tagada, et Euroopa kaitse-eesmärgid tugevdaksid julgeolekut, suurendades samal ajal kohalike tööstusharude mõjuvõimu. 

Arutelu käigus osales Euroopa Parlamendi liige ja raportöör kindral Christophe Gomart (FR/EPP) raporti „Euroopa kaitsevalmidus 2030: vajaduste hindamine“, rõhutasid komitee liikmed, et piirkondadel on otsustav roll kaitse- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia klastrite loomisel, eelkõige piirialadel. Nad rõhutasid, et erilist tähelepanu tuleb pöörata agressiooniohus olevatele välispiirialadele koos sihipärase sotsiaal-majandusliku toetusega ning et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks tunnustada ka peamiste osalejatena kodanikuühiskonna valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamisel hübriidohtude suhtes. 

Komitee liikmed võtsid vastu arvamuse, mis sisaldab kohapõhiseid soovitusi ja seadusandlikke muudatusettepanekuid tagamaks, et valmisolekus2030 võetakse arvesse territoriaalset tegelikkust, eeliseid ja probleeme ning et see toob kasu ELi klastritele ja VKEdele ning tugevdab ELi territoriaalset ühtekuuluvust, märkides, et ühtekuuluvuspoliitika võib toetada kaitsetööstust, kui see aitab kooskõlas oma põhiülesandega kaasa piirkondlikule töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Arvamuses kutsutakse samuti üles veelgi tugevdama ühtekuuluvuspoliitika ja kaitse-eesmärkide vahelist koostoimet. Märkides, et nõukogu on juba vastu võtnud vahendi „Julgeolekumeetmed Euroopa jaoks“ (SAFE), rõhutasid komitee liikmed, et Euroopa eelistus tuleks selgelt määratleda, tagamaks, et ELi julgeolekuks vajalikud märkimisväärsed investeeringud annavad panuse ELi kohalikesse tööstusharudesse ja tugevdavad Euroopa suveräänsust. Nad rõhutasid, et rahastamine peab eelkõige tooma kasu ELi liikmesriikidele ja Ukrainale ning et vähemalt 70 % rahastatavate projektide kaitsekomponentide kuludest peaks pärinema EList, kusjuures projekteerimisasutus peaks asuma liidus.  

Kohalikud ja piirkondlikud juhid rõhutasid vajadust säilitada ELi kaitsetööstuse tugevdamisel piirkondlik ühtekuuluvus, tagades, et territooriumid, kus asuvad kaitseklastrid ja riiklikud liidrid, jäävad konkurentsivõimeliseks. Arvamuses hoiatavad komitee liikmed ka seda, et praegused eelarvepiirangud ja nelja-aastane kaitsekulutuste kava võivad kujutada endast nn eelarvekaljut, ning kutsusid selle asemel üles pikendama ajavahemikku 2032. aastani, et anda valitsustele ja tööstusele stabiilsus. Nad rõhutasid, et tuginemine võlale meie julgeoleku struktuurseks rahastamiseks ei ole jätkusuutlik, ning tegid seetõttu ettepaneku luua uus tõeliste omavahendite süsteem, et tagada ELi suutlikkus reageerida tulevikus tulemuslikult julgeolekuprobleemidele. 

Tsitaat  

Raportöör Ricardo Rio (PT/EPP), Braga linnapea: „Euroopa julgeolek ei saa tugineda üksnes suurematele sõjalistele investeeringutele. See peab tuginema integreeritud visioonile, mis tugevdab meie kogukondade vastupanuvõimet, meie territooriumide konkurentsivõimet ja meie piirkondade ühtekuuluvust. Uus Euroopa kaitsestrateegia on väga oluline, et kaitsta Euroopa julgeolekut, toetada meie liitlasi, nagu Ukraina, ning tagada, et Euroopa on paremini valmis tulema toime Venemaalt ja mujalt lähtuvate uute ohtudega. Linnadel ja piirkondadel on otsustav roll: meie oleme need, kes muudavad selle strateegia konkreetseteks meetmeteks, mis kaitsevad kodanikke, edendavad innovatsiooni ning edendavad kestlikku ja kaasavat arengut.“ 

Euroopa Parlamendi liige ning julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (SEDE) esimene aseesimees kindral Christophe Gomart (FR/EPP): „Käesolev aruanne „Euroopa kaitsevalmidus 2030: vajaduste hindamine“ eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsetööstusettevõtteid, pakkudes välja uusi rahastamismehhanisme. Tuginedes enam kui 60 intervjuule Euroopa kaitsetööstuse ettevõtete ja investoritega, tehakse selles kindlaks kolm peamist väljakutset: tagada suurem tellimuste arv ja nähtavus, suurendada tootmismäärasid ja parandada juurdepääsu rahastamisele. Keskendudes kolmandale probleemile, käsitletakse selles raskusi rahastamise saamisel, vajadust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide paindlikuma tõlgendamise järele, et soodustada investorite osalemist, ning suuremahuliste spetsialiseerunud Euroopa investeerimisfondide nappust. Hoolimata ELi märkimisväärsetest kaitsekulutustest väidetakse aruandes, et praegused eraldised on ülemaailmsete partneritega võrreldes ebapiisavad, mistõttu on sektori tugevdamiseks vaja uuenduslikke rahastamislahendusi. Need küsimused on Euroopa Regioonide Komitee murede keskmes. Piirkonnad ja territooriumid on tõepoolest ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) arengu kasvulavaks.“ 

Taustteave 

• Video ja fotod arutelust 

• ELi 2025. aasta aruanne piirkondade ja linnade olukorra kohta näitab, et kohalik julgeolek pannakse proovile: elutähtsat kohalikku taristut ohustavadtõsiselt küberründed, kohalikku poliitikat mõjutab väärinfo ning piirkonnad peavad nüüd panustama kodanikuühiskonna valmisoleku laiendamisse ning tööstusklastrite loomisse julgeoleku- ja kaitsesektoris. 

• 22. septembril lõi Euroopa Regioonide Komiteekaitsetöörühma, mida juhib Murcia autonoomse piirkonna presidentFernando López Miras (ES/EPP), et lõimida piirkondlikud ja kohalikud perspektiivid ELi kaitsesse ning tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, edendades territoriaalset panust kaitsevalmidusse, kodanikukaitsesse, kriisidele reageerimisse ja konkurentsivõimelisesse kaitsetööstusse.   

• Euroopa Komisjon esitas 19. märtsilEuroopa kaitsepoliitika valgeraamatu „Valgeolek 2030“ ja osana kavast „ReArm Europe“ / „Readiness 2030“ ambitsioonika kaitsepaketi, mis pakub ELi liikmesriikidele rahalisi hoobasid kaitsevõimesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Kuigikava „ReArm Europe 2030“ / „Readiness 2030“ eesmärk on tugevdada üleeuroopalisi kaitsevõimeid rahaliste vahenditega, esitatakse valges raamatus uus lähenemisviis kaitsele ja määratakse kindlaks investeerimisvajadused. 

• Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. mail vastuEuroopa julgeolekumeetmed (SAFE) – uue rahastamisvahendi, millega antakse liikmesriikidele kuni 150 miljardi euro ulatuses konkurentsivõimelise hinnaga pika tähtajaga laene, et kiirendada kaitsevalmidust, võimaldades kiireloomulisi ja suuri investeeringuid Euroopa kaitsetööstuse toetuseks. SAFE on kavakohaselt kõige edukam kaitsevahend, arvestades, et vähem kui kuue kuu jooksul on eraldatud kokku 150 miljardi euro väärtuses laene. 

• Laskemoona tootmist toetava määruse eesmärk onsuurendada laskemoona tootmisvõimsust kogu Euroopas ning aidata sellega liikmesriikidel oma varusid taastäita ja tarnida laskemoona Ukrainasse, ennetades kitsaskohti ja nappust kaitsevaldkonna tarneahelates.