Piirkonnad ja linnad võtavad vastu ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika reformimiseks ja on vastu mis tahes katsetele koondada see riikide valitsuste kätte.

Euroopa Liit vajab tugevat, paindlikku ja reformitud ühtekuuluvuspoliitikat, mis on kättesaadav kõigile territooriumidele, mille keskmes on piirkonnad ja linnad, et suurendada ELi konkurentsivõimet, vähendades samal ajal piirkondlikku ebavõrdsust. See on kohalike ja piirkondlike juhtide tungiv üleskutse, kes võtsid 20.–21. novembril toimunud Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul vastu arvamuste paketi, milles määratakse kindlaks 2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika põhielemendid. 

Territoriaalne ebavõrdsus suureneb kogu Euroopas, samal ajal kui piirkonnad seisavad silmitsi uute probleemidega, mis on seotud kliimakriisi, energiasõltuvuse, demograafiliste muutuste ja geopoliitiliste pingetega. Ühtekuuluvuspoliitikal, mis praegu moodustab ligikaudu kolmandiku ELi pikaajalisest eelarvest, on oluline roll nende esilekerkivate prioriteetide elluviimisel, kuna need nõuavad sageli kohatundlikku lähenemisviisi ning puudutavad piirkondade ja linnade pädevusi. 

Kaasraportööride Vasco Alves Cordeiro (PT/PES) ning komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni esimehe Emil Boc (RO/EPP) koostatud põhilises raamarvamuses, mis võeti ühehäälselt vastu komitee täiskogu istungjärgul, rõhutati, et ühtekuuluvuspoliitika mõju sõltub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadmistest ja kaasatusest, et tagada projektide asjakohasus, tõhusus ja jätkusuutlikkus. Seetõttu oli komitee vastu mis tahes tulevasele ühtekuuluvuspoliitika tsentraliseerimise meetmele, mis koondaks rohkem võimu ELi ja riiklike ametiasutuste kätte. 

Tulevase ühtekuuluvuspoliitika põhiprioriteedid

Linnade ja piirkondade esindajad rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika on sattunud surve alla tegeleda paljude prioriteetidega, samas kui selle peamine eesmärk peaks olema geograafiliste erinevuste kaotamine. Ühtekuuluvust Euroopas ei saa aga edendada üksnes ühtekuuluvuspoliitika abil. Kõik ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkonnad peaksid püüdlema kooskõlastatud viisil sama eesmärgi poole. Seetõttu kutsus komitee üles looma ELi järelevalveraamistiku, et hinnata poliitika rakendamist seoses ühtekuuluvuse edendamisega.

Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade lihtsustamiseks pärast 2027. aastat kutsusid piirkonnad ja linnad üles looma ELi fondide jaoks ühtse strateegilise raamistiku, vähendades rahastamisvahendite arvu, ning olid vastu uute ELi valdkondlike fondide loomisele, millel ei ole olemasolevatele selget lisaväärtust, näiteks väljakuulutatud konkurentsivõime fond. 

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine jagatud eelarve täitmise mudeli, mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtte kaudu peab jääma 2027. aasta järgse reformitud ühtekuuluvuspoliitika juhtpõhimõteteks. Kohalikud ja piirkondlikud juhid on samuti valmis uurima uusi viise, kuidas parandada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist, sealhulgas mõnel konkreetsel juhul tulemuspõhise mudeli aspektide järgimist.

Tugevdatud Euroopa territoriaalne koostöö

Võttes arvesse territoriaalsete probleemide ulatust, kutsusid linnad ja piirkonnad riikide ja ELi juhte tungivalt üles eraldama 2027. aasta järgsele ühtekuuluvuspoliitikale eelarve, mis vastab vähemalt 2021.–2027. aasta eelarvele (sealhulgas REACT-EU 50,6 miljardi euro suurune lisatoetus) reaalväärtuses. Lõuna-Taani piirkondliku assamblee liikme Karsten Uno PETERSENi (DK/PES) koostatud arvamuse kohaselt tuleks ühtekuuluvuspoliitika Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki praeguse programmitöö perioodiga võrreldes suurendada, nii et see moodustaks vähemalt 8 % kogusummast. Euroopa territoriaalne koostöö on osutunud üheks peamiseks ELi poliitikavahendiks ühtekuuluvuse edendamisel ja ühtse turu tugevdamisel, kõrvaldades piiritõkked. Seetõttu peaks selle piiriülese koostöö komponendi eelarve ELi järgmises pikaajalises eelarves vähemalt kahekordistuma. 

Piiriülese koostöö parandamine

Rádlo aselinnapea ja kohalikud juhid hoiatasid Pavel BRANDA (CZ/ECR) koostatud spetsiaalses arvamuses ka selle eest, et elusid ohustavad jätkuvalt haldusprobleemid, finantsküsimused ja tehnilised takistused, mis takistavad hädaabiteenistusi ELi sisepiiride ületamisel. Seetõttu kutsusid nad riikide valitsusi ja piirkondlikke ametiasutusi tungivalt üles suurendama jõupingutusi kokkulepete saavutamiseks oma naabritega, et võimaldada hädaabirühmadel tegutseda piiriüleselt.   

Demograafiliste muutustega toimetulek

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Ungari taotlusel võttis komitee vastu ka arvamuse teemal „Ühtekuuluvuspoliitika potentsiaali täielik ärakasutamine demograafiliste muutustega toimetulekuks“, mille koostas Astuuria Vürstiriigi valitsuse Euroopa asjade peadirektor Raquel GARCÍA GONZÁLEZ (ES/PES). Komitee liikmete sõnul tuleks rohe- ja digipöörde kõrval pidada prioriteediks ka demograafilist üleminekut. Selleks on oluline määratleda demograafilise üleminekuga piirkondade kategooria, et hõlbustada kogu ELi hõlmavat ühist arusaama ja paremini jälgida ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavaid investeeringuid, mis aitavad tegeleda demograafiliste muutuste põhjuste ja tagajärgedega. Üldasjade nõukogu peaks tuginema Regioonide Komitee arvamusele oma järeldustes ühtekuuluvuse ja demograafiliste muutuste kohta, mis on kavas vastu võtta 28. novembril. 

Tsitaadid

Vasco Alves Cordeiro (PT/PES), kaasraportöör teemal „Uuendatud ühtekuuluvuspoliitika pärast 2027. aastat, milles ei jäeta kedagi kõrvale“ ja Euroopa Regioonide Komitee president: „Ühtekuuluvuspoliitika ei seisne ainult rahastamises, programmides ja eeskirjades. Ühtekuuluvuspoliitika seisneb eelkõige ja peamiselt Euroopa projekti olemuses, selles, et inimesi ega kohti ei jäeta kõrvale. Ühtekuuluvuspoliitika on tulevikku suunatud poliitika, mis võimaldab kõigil territooriumidel kõikjal Euroopas tulla toime selliste probleemidega nagu kliimakatastroofidega tegelemine või demograafilise ülemineku toetamine. Seepärast on väga oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused jääksid poliitika elluviimisel kohapeal juhtpositsioonile.“

Emil Boc (RO/EPP), kaasraportöör teemal „Uuendatud ühtekuuluvuspoliitika pärast 2027. aastat, mis ei jäta kedagi kõrvale“, komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni esimees ning Cluj-Napoca linnapea: „Tõhustatud ühtekuuluvuspoliitika koos tugeva kohaliku ja piirkondliku kaasatusega ei ole mitte ainult demokraatlikum poliitika, vaid ka tõhusam poliitika. Ühtekuuluvuspoliitika tulevik peab seadma partnerluse esikohale tsentraliseerimise asemel, subsidiaarsuse ühtsuse asemel ja kohalikud meetmed kaugete mandaatide asemel. Minu unistus on Euroopa, mis õitseb, sest see on sidus; Euroopa, kus igal kodanikul on vabadus liikuda, kuid ka vabadus jääda ja õitseda oma kodupiirkonnas; Euroopa, mis on tugev, sest väärtustab iga häält, iga piirkonda ja iga kogukonda.“

Pavel Branda (CZ/ECR), raportöör teemal „Hädaabiteenistustekoostöö takistuste kõrvaldamine ELi piirialadel“,Rádlo abilinnapea: „Piiriala esindajana tean ma vahetult piiriülese koostöö tähtsust ja selle tegelikku mõju piiriülestele kogukondadele.“

Raquel GARCÍA GONZÁLEZ (ES/PES), arvamuse „Ühtekuuluvuspoliitika potentsiaali täielik ärakasutamine demograafiliste muutustega toimetulekuks“ raportöör ja Astuuria Vürstiriigi valitsuse Euroopa asjade peadirektor: „Demograafilised muutused mõjutavad Euroopa piirkondi väga erinevalt. Rahvastikukao pakilise probleemi tõhusaks lahendamiseks on väga oluline, et piirkonnad säilitaksid kontrolli ühtekuuluvuspoliitika juhtimise üle.“

Karsten Uno Petersen (DK/PES), arvamuse „Euroopa territoriaalse koostöö tulevik pärast 2027. aastat“ raportöör ja Lõuna-Taani piirkondliku assamblee liige: „Piirialad moodustavad 40 % ELi territooriumist ja 30 % ELi elanikkonnast elab piirialadel. Seetõttu tuleks ELi järgmises mitmeaastases eelarves kahekordistada piiriülese koostöö rahastamist.“ 

Taustteave

• Vaadata uuesti läbi täiskogu arutelu uuendatud ühtekuuluvuspoliitika üle, milles ei jäeta kedagi kõrvale.
• 20. novembril võttis komitee vastu arvamuse „ELi eelarve ja kohapõhine poliitika: ettepanekud 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku uute ülesehitus- ja rakendusmehhanismide kohta“, mille koostas Korsika piirkondliku assamblee esimees Marie-Antoinette MAUPERTUIS (FR/EA).
• 2023. aasta novembris võttis komitee vastu esimese arvamuse ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta pärast 2027. aastat. Koostanud kaasraportöörid Vasco Alves CORDEIRO ja Emil BOC. 

Kontaktid

Monica Tiberi – Regioonide Komitee presidendi
Mobile’i pressiesindaja: +32 479 51 74 43
monica.tiberi@cor.europa.eu

Matteo Miglietta
Tel +32 470895382
matteo.miglietta@cor.europa.eu