ELi tulevane eelarve: piirkonnad ja linnad esitavad oma peamised taotlused ühtekuuluvuspoliitika reformimiseks

säilitada ühtekuuluvuspoliitika prognoositav toetus kõigile piirkondadele, mitte ainult vähem arenenud piirkondadele; riiklike investeerimiskavade tagasilükkamine, kui piirkonnad ei ole kaasatud nende koostamisse; ning kohustuslik valdkondadevaheline põhimõte, millega tagatakse, et ükski ELi poliitika ei kahjusta ühtekuuluvust Euroopas. Need on peamised ettepanekud, mille Euroopa Regioonide Komitee esitas 2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika reformi käsitlevates arvamustes, mis võeti ühehäälselt vastu täiskogu istungjärgul 6. mail.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid toetasid vajadust uuendada ühtekuuluvuspoliitikat, kuid olid kindlalt vastu eelarvekärbetele ning katsele jätta piirkonnad ja linnad otsustusprotsessist välja riikide valitsuste kasuks. Kolmes vastuvõetud arvamuses käsitletakse erinevaid aspekte Euroopa Komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta, mis hõlmab ajavahemikku 2028–2034, ning eelkõige ühe suure fondi loomist, mis ühendab ühtekuuluvus-, põllumajandus-, kalandus- ja muud poliitikavaldkonnad ning mida hallatakse ühtsete riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kaudu.

Uus subsidiaarsuse klausel ja ühtekuuluvuspoliitika kõigi piirkondade jaoks

Komitee liikmed kutsusid üles rakendama Euroopa Komisjoni presidendi soovitatud riiklike reformikavade piirkondlikku kontrolli mitmetasandilise valitsemise hindamise kaudu. See muudaks liikmesriikidele kohustuslikuks konsulteerida riiklike reformikavade koostamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Kui see nii ei ole, peaks piirkondadel ja linnadel olema õigus aktiveerida subsidiaarsuse klausel ja teavitada sellest Euroopa Komisjoni, et ta saaks liiga tsentraliseeritud riiklikud reformikavad tagasi lükata. Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles hindama oma kavade kohalikku ja piirkondlikku mõju ning kutsub komisjoni üles tagama, et iga riigi konkreetsed territoriaalsed probleemid on selgelt määratletud ja nendega tegeletakse.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid palusid ka suurendada riiklike reformikavade eelarvet kooskõlas Euroopa Parlamendi taotlusega. Selle summa piires tuleks säilitada eraldi eelarved ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade jaoks. Ühtekuuluvuspoliitika peaks hõlmama kindlaksmääratud eraldisi kõigile piirkonnakategooriatele, mitte ainult vähem arenenud piirkondadele.

Eri ELi vahendid peavad vastama konkreetsetele vajadustele

Komitee liikmed olid vastu ideele, et riiklikust reformikavast peaks saama liikmesriikide käsutuses olev ühtne rahapaja. Nad tegid ettepaneku viidata erinevatele fondidele, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond, millel on oma eripära, ning tuletasid meelde INTERREGi tähtsust konkurentsivõime ja ühtse turu jaoks. Tõhususe tagamiseks peaksid need fondid saama kasu selgelt eraldatud vahenditest. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite hulka peaks kuuluma ka Euroopa Sotsiaalfond (ESF), millel on oma konkreetne eelarveeraldis.

Lisaks tuleb vähemalt 20 % ühtekuuluvuspoliitika, maapiirkondade ja kalanduse eraldistest kulutada integreeritud territoriaalse arengu strateegiatele, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng, LEADER või muud territoriaalsed vahendid, mille liikmesriigid on linna- või maapiirkondades välja töötanud, et tagada tõeliselt kohapõhine lähenemisviis, mis suurendab kohalike kogukondade ja sidusrühmade mõjuvõimu.

Ressursside läbipaistva kasutamise tagamine

Kohalikud ja piirkondlikud juhid tervitasid eesmärki lihtsustada ELi kulutuste tõhususe järelevalvet. Lisaks nõudsid nad, et sellega kaasneksid tugevad kaitsemeetmed tagamaks, et territoriaalse ühtekuuluvuse parandamine on kõigi ELi poliitikavaldkondade peamine prioriteet (ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõte).

Ühtekuuluvuspoliitika puhul on vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise eesmärk asendada olemasolev kulude hüvitamisel põhinev süsteem, mis toob kaasa keerukuse ning suurema bürokraatia ja kontrolli ohu, hoiatasid piirkonnad ja linnad. Sellest tulenevalt rõhutasid nad, et uute eeskirjade täielik rakendamine saab olla tulemuslik alles pärast seda, kui on käsitletud ettepaneku põhiküsimusi, nagu kahe süsteemi (tulemus- ja kulupõhised) kattumise vältimine või selliste näitajate kasutamine, mis ei kajasta kliima- ja sotsiaalpoliitika tegelikku mõju kohapeal. Seejärel oleks vaja üleminekuperioodi, et anda aega kogu ELi hõlmava koolituse ja tehnilise abi pakkumiseks ametiisikutele, kes peavad töötama uue tulemuslikkuse raammäärusega.

Tsitaadid

Vasco Alves Cordeiro (PT/PES), riiklike reformikavade fondi määruse kaasraportöör, COTERi komisjoni esimees ja Assooride piirkondliku assamblee liige: „Euroopa Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku reform võib muuta ühtekuuluvuspoliitika taastsentraliseerimise looks ja jätta kasutamata võimalused, mis jätavad kõrvale needsamad piirkonnad ja linnad, mis muudavad Euroopa reaalsuseks. Meie arvamus riiklike reformikavade kohta on kava Euroopa jaoks, mis kuulab oma territooriume: mitmetasandiline valitsemine, subsidiaarsus kui kilp ning 20 % ühtekuuluvus- ja maapiirkondade vahenditest on ette nähtud alt üles suunatud vahenditele. Euroopa Parlamendile ütleme: „ühinege meiega selle visiooni kaitsmisel“. Üheskoos saame muuta selle loo uueks ja paljutõotavaks peatükiks kogu Euroopa jaoks.“

Emil Boc (RO/EPP), riiklike reformikavade fondi määruse kaasraportöör ja Cluj-Napoca linnapea: „Euroopa peab valima, kas ta valmistub ühtsuseks või lõhestamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika ei saa muutuda lisakahjuks riiklikes megafondides, samuti ei saa põllumajandustootjaid ja piirkondi sundida konkureerima samade ressursside pärast. Ühtekuuluvus peab jääma poliitikaks kõigi piirkondade jaoks - nii vähem arenenud, üleminekujärgus kui ka rohkem arenenud piirkondade jaoks. Partnerlus, mitmetasandiline valitsemine ja subsidiaarsus ei ole bürokraatlikud formaalsused; nad on Euroopa solidaarsuse DNA. Sellistest sõnadest nagu piirkondlikud peatükid ja territoriaalsed kontrollid peavad nüüd saama tõelised õiguslikud tagatised. Liit, mis ei investeeri ühtekuuluvusse, ei valmistu oma tulevikuks – ta valmistab ette oma jagunemist.“

María Guardiola Martín (ES/EPP), Euroopa Regionaalarengu Fondi, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö ja Ühtekuuluvusfondi määruse raportöör ning Extremadura autonoomse piirkonna valitsuse esimees: „Ühtekuuluvuspoliitika ei ole kulu – see on Euroopa investeering solidaarsusesse, konkurentsivõimesse ja territoriaalsesse tasakaalu. Kiirendatud muutuste ajal peame tagasi lükkama eksliku valiku lähenemise ja konkurentsivõime vahel: Euroopa vajab mõlemat. Need fondid on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi meie piirkondade, VKEde ja kodanike jaoks. Kuid tõhususe säilitamiseks tuleb ühtekuuluvuspoliitikat ajakohastada, lihtsustada ja paindlikumaks muuta, säilitades samal ajal selle aluspõhimõtted, milleks on partnerlus, jagatud eelarve täitmine, subsidiaarsus ja mitmetasandiline valitsemine. Me ei saa nõustuda kärbetega, mis nõrgendaksid selle mõju või seaksid ohtu selle järjepidevuse.“

Luca Menesini (IT/PES), tulemusraamistiku määruse raportöör, Lucca provintsivolikogu liige ja komitee PESi fraktsiooni esimees: „Lihtsustamisest ei tohi saada Trooja hobune tsentraliseerimiseks ega taganemiseks meie Euroopa ambitsioonidest. Meie arvamus tulemusraamistiku kohta on selge: me tervitame lihtsustamist, kuid mitte kliimameetmete, sotsiaalse õigluse või territoriaalse ühtekuuluvuse arvelt. Meie sõnum Euroopa Parlamendile on lihtne: lihtsustamine ilma subsidiaarsuseta, tõhusus ilma partnerluseta ja edusammud ilma iga kulutatud euro territoriaalse mõju mõõtmiseta. Tagame, et see reform võimestab piirkondi ja linnu, mitte ainult Brüsselit.“

Taustteave

· Täiskogu istungjärgu video ja pildid.

·Arvamuste konsolideeritud tekst on kättesaadav mõni päev pärast vastuvõtmist eespool esitatud linkide kaudu.

·Vastuvõetud arvamused on osa 20 arvamusest koosnevast seeriast, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga.

Võtke ühendust

Matteo Miglietta
Tel: +32 470895382
matteo.miglietta@cor.europa.eu