Kohalike juhtide sõnul sõltub tõhus Euroopa kaitsepoliitika vastupanuvõimelisest piirkondlikust majandusest ja innovatsioonist

Euroopa Liit suurendab oma kaitsealaseid jõupingutusi, kusjuures piirkondadel ja linnadel on üha olulisem roll tulemuste saavutamisel kohapeal. Euroopa Regioonide Komitee kaitseküsimuste töörühma teisel koosolekul 4. detsembril kinnitasid liikmed taas piirkondade ja linnade keskset rolli kahesuguse kasutusega taristu haldamisel ning selle tagamisel, et investeeringud toetaksid vastupanuvõimelist ja tasakaalustatud piirkondlikku arengut.

Arutelus Euroopa Parlamendi liikme ja julgeoleku ja kaitse allkomisjoni aseesimehe Riho Terrase ning Euroopa Komisjoni esindajaga arutasid töörühma liikmed ELi sõjaväelise liikuvuse paketi rakendamist ning rõhutasid, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on Euroopa kaitses oluline roll, eelkõige sõjaväelise liikuvuse ja kahesuguse kasutusega taristu, näiteks sadamate, raudteede ja logistikasõlmede kaudu, mida hallatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning mis on Euroopa sõjalise valmisoleku keskmes. Nad rõhutasid vajadust kõrvaldada piiripunktides regulatiivsed ja haldustõkked, kiirendada strateegilise taristu loamenetlusi ning tagada piirkondade ja linnade varajane kaasamine projektide kavandamisse ja rakendamisse. Samuti tuletasid nad meelde, et sõjaväelise liikuvuse investeeringud toovad otsest tsiviilkasu, tugevdades piirkondlikku ühenduvust, majanduslikku konkurentsivõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust. Osalejad kutsusid ka üles suurendama ELi toetust idapoolsetele piirialadele ja suurendama teadlikkust Venemaa piirist kaugemal asuvates riikides.

Töörühm rõhutas veel, et ELi toetus kaitsetööstusele peab looma käegakatsutavaid võimalusi piirkondlikul tasandil. Tõhus kaitsepoliitika tugineb tugevale piirkondlikule innovatsioonile, VKEde ja idufirmade kaasamisele, koostööle ülikoolide ja teaduskeskustega ning kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamisele sellistes sektorites nagu lennundus, tervishoid, liikuvus ja digitehnoloogia. Juhid rõhutasid vajadust mitmekesistamise, tsiviilvaldkonna ülekanduva mõju ja pikaajalise piirkondliku vastupanuvõime järele, et vältida liigset tuginemist kaitsele, ning pooldasid lihtsamat juurdepääsu rahastamisele, tõhusamaid nõustamisteenuseid kohalikele omavalitsustele ja VKEdele ning paremat kooskõla ELi rahastamisprogrammide ja piirkondlike investeerimiskavade vahel. Lõpetuseks rõhutati, kui oluline on luua ökosüsteemid, mis ühendavad piirkondlikke omavalitsusi ja klastreid eesmärgiga jagada parimaid tavasid, näiteks Euroopa kaitsega seotud piirkondade võrgustik. 

Tsitaadid: 

Fernando López Miras (ES/EPP), Murcia autonoomse piirkonna president ja töörühma esimees: „Piirkonnad ja linnad on valmis andma oma panuse ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskavasse ja suurendama Euroopa kaitsevalmidust: tööstusliku suutlikkuse ja tehnoloogia, oskuste ja talentide ning sujuvama ühenduvuse ja logistikasuutlikkuse toetamine ja kiirendamine ning kaitseökosüsteemi laiendamine uute osalejatega.“ 

Riho Terras (ET/EPP), Euroopa Parlamendi liige ja SEDE-komisjoni aseesimees: „Sõda Ukrainas on meile õpetanud, kui oluline on ühiskonna vastupanuvõime sõja ja muude kriiside korral. Funktsionaalsest vastupidavusest rääkimiseks peame kasutama eri valdkondade eksperditeadmisi. Kohalikel omavalitsustel ja piirkondadel on väga oluline koordineeriv roll kriisidega toimetulekul. Seda rolli tuleb pidevalt värskendada ja koolitada.“

Taustteave

• Video koosolekust.

• Euroopa Regioonide Komitee juhatus moodustas 1. aprillil 2025 kaitse töörühma, et arutada ja edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust Euroopa Liidu arenevasse julgeoleku- ja kaitsestruktuuri. Esimene koosolek toimus 22. septembril, tähistades töörühma töö alustamist.

• Kaitseküsimuste töörühma loomine järgneb Euroopa Ülemkogu üleskutsele võtta suurem vastutus oma julgeoleku eest pärast Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu ja kasvavaid hübriidohte. Töörühm toimib institutsioonidevahelise koostöö platvormina Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (SEDE), Euroopa Komisjoni kaitsevaldkonna projektirühma, Euroopa Investeerimispanga (EIP) rühma ja eelkõige selle julgeoleku- ja kaitsebüroo ning muude institutsiooniliste ja territoriaalsete partneritega.   

• 2025. aasta novembris esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõjaväelise liikuvuse paketi, mille eesmärk on tagada vägede, varustuse ja sõjalise varustuse sujuv liikumine kogu ELis. Pakett koosneb määruse ettepanekust ja ühisteatisest, milles esitatakse terviklik meetmete kogum, et tagada sõjaväelaste ja -varustuse kiire, koordineeritud ja turvaline liikumine kogu Euroopa Liidus. See tugevdab Euroopa kaitsepositsiooni, kõrvaldades sõjaväelise liikuvuse tõkked kõigis mõõtmetes – regulatiivsed, taristu ja võimed –, mis praegu aeglustavad piiriülest sõjaväetransporti. 

• Euroopa Komisjoni kaitse, tööstuse ja kosmose peadirektoraat (DEFIS) lõi Euroopa kaitsega seotud piirkondade võrgustiku (ENDR), mis ühendab julgeoleku- ja kaitsesektori piirkondi, piirkondlikke organisatsioone ja klastreid.